Millal on siis ometi õige aeg hakata rääkima jõuludest? Mõne jaoks kohe peale jõule, mõne jaoks päev enne või parem, kui üldse ei räägiks. Nagu osadele teist juba teada, olen mina ilmselt eelmises elus olnud jõuluvana või -memm või siis vähemalt päkapikk. Mäletan juba lapsest saati seda aega, kui kõige põnevamat ja maagilisemat. Mulle on meeldinud välja mõelda salapäraseid üllatusi, kingitusi, vastuseta ja mõistatuseks jäävaid jõulujuhtumisi. Teiste imestus ja hämming on olnud kui suur soe pai mu südames.
Nii on ka Mirru Mürfli kõige maagilisem aeg jõuluaeg ning mis seal salata, ka kõige kiirem ja väsitavam aeg.
Osaliselt sai Mirru Mürfel alguse talvisel pühadeajal, kui kõrvuni armununa tahtsin luua sellist trühvlit, mis tekitaks erilise emotsiooni, väreleva, maagilise tunde, mälestuse ning igatsuse igaühes, kes seda sööb. Ja sellest esimesest kommist on möödas juba 11 aastat ning ma kuulen siiani igal aastal küsimust, kas ka sel aastal saab Mürflit. Ma olen kuulnud neid jutte, kuidas inimesi täidabki see mingi eriline tunne, kuidas selle kommi söömiseks võetakse aeg maha ja seda teatakse oodata. No, on ju maagiline?! Ka sel aastal teen piiratud koguse neid komme, sest sellist elamust ei saa palju korraga, siis see muutuks igavaks ja kogu maagia kaoks. Millest see komm siis koosneb? Alustan siis tunnetest: ma võtan nende kommide tegemiseks eraldi aja, viin ennast mõttetasandil väga heasse kohta, süütan küünlad, panen taustaks jõulumuusika ja rahulikus fluidumis hakkan looma. Selles määratlematus võlujõus toon kokku jõuluvürtsidega röstitud karamellmandlid, Vana Tallinna likööri, küpsised ja parima piimašokolaadi, lisan natuke saladusi ja muinasjuttu, puistan üle kullatolmu ning kaunistustega. Minu jaoks on maru põnev osa pakendamine, mitte ainult kommide, vaid kõikide toodete. See viimane lihv, kleeps ja lipsud, kivikesed, on nii mõnus.
Teiseks oluliseks osaks mu jõuluköögis on talvekook. Jah, see on kook, mitte keeks. Keeksist on asi kaugel. Keeksil on tainast rikkalikult. Mirru Mürfli kook koosneb peaasjalikult aga pähklitest ja erinevatest kuivatatud puuviljadest ning tainas on vaid siduv osa, et see kõik koos püsiks. Need puuviljad on enne koogi sisse minekut korraliku ning pika mandlilikööriga napsutamise pidanud. Lisaks muidugi värskelt riivitud apelsinikoor, palju vürtse, rohkelt võid ning natuke jahu. Peale kookide valmimist läheb neil pidu edasi veel mitmeid nädalaid. Siis “joodan” neid veel edasi kas rummiga või vana- tallinnaga või hoopis mandlilikööriga. See sõltub, milline pidu just konkreetsel aastal käimas on. Peale seda nädalatepikkust laagerdumist ja poputamist on aeg pakki ronida. Peale tuleb valge šokolaadiglasuur, minu enda piparkoogitaignast minipiparkoogid, pähklid, kullatolmu ja muud ilu, mis peab sinna minema, sest loovusele jätan ka alati ruumi. Ning siis ikka lips peale ja kingikotti. See protsess on ka põhjus, miks tuleb pikalt ette tellida ning viimasel hetkel juurde teha neid ei saa. Ja kui sööma hakkad, pistad sama vormiga natukeseks ahju, lased soojaks ning valgel glasuuril kergelt sulada ja serveerid näiteks jäätise, kuuma kohvi ja pitsikese selle samaga, mida kook on ka mekkinud. Ja need koogid- need valmivad samuti ikka jõulumuusika saatel. Vahel laulan ise ka kaasa. Nii lihtsalt infoks, kui teil endal ka seda süües laulutuju ja eriline jõulutunne tekib, siis teate, miks.
Lisaks nendele kahele suuremale staarile mõtlen igaks aastaks veel midagi uut ja huvitavat välja. Nii üksikult kui ka komplektis kinkekarpidena. Kindlasti leiab vanaema retsepti järgi kohandatud piparkoogitainast ja pisikesi üllatusi. Olen teinud küpsiseassortiid, mis on just Saksamaal väga populaarne ning võimalik, et tuleb ka sel aastal. Mul on üks väga äge jõuluküpsetiste kokaraamat, mille tõin aastal 2018 Saksamaalt, kui seal lapsehoidja olin. Ka valge šokolaadi ja metspähklitega “salaami” ehk midagi kirju koera sarnast, on väga muhe maius olnud. Ning ikka midagi jätan ka saladuseks, et teil oleks tore üllatuda.
Kolm talve olen teinud paar päeva enne jõule enda juures kohapeal ka jõulumüüki. See on väga vahva- teiega otse kohtuda ja ka veidi lobiseda ning kauneid pühi soovida.
Vot sedasi siis: kuuendal oktoobril tuli esimene jõulujutt. Luban, et nüüd tuleb teemasse väike paus ja siis hakkan juba aisakella helinal pihta, kui aeg küps.
Kui sul aga tekkis huvi, siis kirjuta, broneeri varakult vähemalt Mürflid ja kook ära.
